Ühendatud lugude kaudu: uute radade rajamine Balti- ja Põhjamaade filmikunstis

Balti ja Põhjamaade vahelised sidemed on ajalooliselt tihedad, kuid filmikunstis on see koostöö alles viimastel kümnenditel sügavama tähenduse saanud. Läti, Leedu ja Eesti filmitegijad, kes tegutsevad väiksemates turgudes, leiavad Põhjamaadest tugevaid partnereid nii rahastuse, tehnilise võimekuse kui ka levivõimaluste osas. Samal ajal toovad Balti filmid Põhjamaadesse ainulaadseid lugusid, mida lääne vaataja pole harjunud nägema.

Nii saavad mõlemad pooled kasu: Balti film saab juurde nähtavust ja tuge, Põhjamaad omakorda avardavad oma loomingulist haaret ja žanrilist mitmekesisust.

Ühisproduktsioonide praktilised eelised

Koostööl on ka väga praktiline pool. Ühisrahastatud filmid saavad toetust mitmest riigist korraga – näiteks Eesti Filmi Instituudist, Nordisk Film & TV Fondist, Eurimages’ist või Põhjamaade Ministrite Nõukogult. See tähendab suuremaid eelarveid ja suuremat vabadust loo jutustamisel. Samuti on mitme riigi kaasamine kasulik rahvusvahelisel levitamisel: film, mille tegemises osalevad näiteks Eesti, Soome ja Norra, pääseb kergemini festivaliprogrammidesse ja platvormidele eri riikides.

Heaks näiteks on mitmed viimastel aastatel valminud dokid ja mängufilmid, kus koostöö tulemusel on valminud tugevad rahvusvahelised lood. Näiteks 2023. aastal valminud Eesti-Soome dokumentaalfilm „Savvusanna sõsarad“ pälvis rahvusvahelisel festivalimaastikul rohkelt tähelepanu.

Filmitegijate koostöö on nagu kasiino – mõnes mõttes on see kalkuleeritud risk. Keegi ei tea lõpuni, kuidas ühine projekt vastu võetakse. Kuid erinevalt õnnemängust on filmitootmises võimalik edu paremini ette valmistada: hea stsenaarium, tugev partnerlus, rahaline tugi ja õiged inimesed loovad eeldused, et projekt kannab vilja.

Uued narratiivid ja värske esteetika

Kui Balti filmikunsti on sageli iseloomustatud kui aeglase tempoga ja eksistentsialistlikku, siis Põhjamaade produktsioonid on tuntud visuaalse puhtuse ja tugeva dramaturgia poolest. Koos tegutsedes sünnib midagi kolmandat – narratiiv, mis on ühtaegu mõtlik, kuid ka ligipääsetav; esteetiline, kuid sisult tugev.

Koostöö loob võimaluse teemadele, mida üksikult võib-olla ei julgetaks käsitleda: rahvussuhted, kliimamuutused, sõltuvused, identiteedikriisid, pagulaste lood. Need pole ainult lokaalsed küsimused – need on globaalsed teemad, mis Baltimaade ja Põhjamaade vaatepunktist saavad erilise sügavuse.

Tehnoloogia arengul on samuti oma roll – olgu see montaažitarkvara, virtuaalvõtted või tehisintellekti kasutamine stsenaariumide arendamisel. Samuti usuvad mitmed eksperdid, et tehisintellekt aitab valenarratiive vähendada, mis rõhutab loovuse ja vastutustundliku tehnoloogia põimumise tähtsust ka kultuurivaldkonnas.

Noored tegijad ja tulevikuvõimalused
Koostöö pole ainult kogenud režissööride pärusmaa. Paljud programmid, näiteks Baltic Shorts Residency või North Star Film Alliance, toovad kokku noori filmiloojaid, et ühiselt ideid arendada, projekte arendada ja võrgustikke luua. Noorte loojate esimesed projektid sünnivad sageli rahvusvahelise koostöö kaudu, andes neile varakult kogemuse mitmekesises tööruumis tegutsemisest. Sellised algatused loovad eelduse, et tulevikus näeme veelgi rohkem filme, mille juured on mitmes kultuuris korraga.

Festivalid ja rahvusvaheline levik
Põhjamaade ja Balti filmide koostööprojektid on muutunud järjest nähtavamaks rahvusvahelistel filmifestivalidel. Olgu selleks Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival (PÖFF), Göteborgi filmifestival, Kopenhaageni dokumentaalfilmide festival CPH:DOX, Berlinale või isegi Toronto rahvusvaheline filmifestival – kõigis neis on viimastel aastatel leidnud koha mitmed Balti-Põhjamaade ühisfilmid. Tegu ei ole pelgalt kohalolekuga, vaid järjest sagedamini on need filmid nomineeritud auhindadele või koguvad kriitikute tunnustust. See tõestab, et piirkondlik koostöö suudab pakkuda maailmaturule kvaliteetseid ja originaalseid lugusid, mis resoneeruvad erinevates kultuurikontekstides.

Samal ajal tagavad tänapäevased levikanalid – nagu MUBI, HBO Nordic, Viaplay ja isegi rahvusvahelised kinoketid – nendele töödele pikema elutsükli ning laiemalt ulatuva vaatajaskonna. Kui Eesti film jõuab tänu Soome tootmispartnerile Rootsi või Norra vaatajani, ei ole tegu mitte ainult majandusliku eduga, vaid kultuurilise nähtavusega. Nii saab see film võimaluse elada kauem, osaleda ühiskondlikes aruteludes ning kasvatada huvi ka teiste sarnaste lugude vastu.

Tõeline koostöö nõuab mõistmist

Edukas koostöö ei sünni pelgalt kokkulepetest, allkirjastatud lepingutest või jagatud rahastusfondidest – see põhineb eelkõige inimlikul suhtlusel, vastastikusel mõistmisel ja usaldusel. Balti- ja Põhjamaade filmitegijate koostöö toob lauale erinevad tööstiilid, rahvuslikud identiteedid ja loomingulised tõlgendused, mis vajavad palju enamat kui vaid head ideed. Tõeliselt toimiv koostoimimine tähendab sügavat kultuuridevahelist empaatiat, oskust kuulata ning valmisolekut näha maailma erinevatest vaatenurkadest.

Põhjamaade professionaalne, süsteemne ja rahulik lähenemine kombineerituna Balti loovuse, paindlikkuse ja mõnikord ka improvisatsioonilise julgusega loob huvitava dünaamika. See võib tuua kaasa erakordselt inspireerivaid tulemusi – filme, mis on tehniliselt laitmatud ja samas emotsionaalselt haaravad. Kuid see nõuab protsessis osalejatelt avatud meelt ja kannatlikkust. Keerulised teemad ja loomingulised vaidlused ei ole haruldased, kuid just nendes peitub tihti projektide tegelik kasvukoht.

Kestlikkus kui tuleviku filmikeel

Üks suund, milles Põhjamaad on selged teerajajad ja milles Baltikumil on veel arenguruumi, on kestlik ja keskkonnateadlik filmitegemine. Roheline tootmine, väiksem süsiniku jalajälg, loodust säästvad võttepraktikad ning materjalide ja energia säästlik kasutamine on muutumas mitte ainult eetikaküsimuseks, vaid filminduse uueks standardiks. Ühisprojektid on siinkohal eriti väärtuslikud, kuna annavad edasi nii praktilisi oskusi kui ka mõtteviisi muutust, tuues kaasa uusi teadmisi ja igapäevaseid tööhõlmanud harjumusi.

Näiteks Soomes on juba aastaid olnud käibel spetsiaalsed keskkonnasõbralike võttepõhimõtete juhised, mida järgitakse nii väikestes sõltumatutes projektides kui ka suuremates rahvusvahelistes produktsioonides. Need hõlmavad kõike alates taaskasutusest ja elektriautode kasutamisest kuni energiaefektiivsete valgustussüsteemide ja digitaalse töövoo rakendamiseni. Nüüd on neid tavasid hakatud järjest enam rakendama ka Eestis ja Lätis, kus roheline filmiproduktsioon ei ole enam ainult nišiteema, vaid tõsiseltvõetav osa rahvuslikest filmistrateegiatest.

Ühine mäng – ühine võit
Koostööfilmid meenutavad mõnes mõttes hästi korraldatud mängu – riskid on olemas, ent läbimõeldus ja strateegiline mõtlemine viivad suurema tõenäosusega eduni. Selles kontekstis võib filmiloomet võrrelda kasiinoga mitte õnnemänguna, vaid kui oskusliku kalkuleerimise ja usalduse proovikivina. Iga uus partnerlus, iga rahastustaotlus, iga festivali esilinastus on nagu panus laual – kui kõik osapooled annavad endast parima, on võit jagatud ja tähenduslik.

Balti- ja Põhjamaade filmid ei püüa enam lihtsalt järele jõuda maailma suundadele – nad ise loovad neid. Ja see suund on selge: tugevad, mitmekesised, julgelt jutustatud lood, mis sünnivad koostöös, jõuavad üha kaugemale ja puudutavad aina rohkem vaatajaid. Olgu tegu intiimse dokumentaalfilmi, sotsiaalse draama või rahvusvahelise trilleriga – kui lugu on ehe, on ta alati ühendav. Ja selles ühisuses peitubki tuleviku filmikunsti suurim väärtus.

Kokkuvõtlikult võime öelda, et koostöö põhineb jagatud väärtustel – visuaalsel tundlikkusel, sotsiaalsel teadlikkusel ja inimlikul narratiivil. Kui seni võisid väikesed filmiriigid vaevelda vähese nähtavuse ja piiratud ressursside käes, siis tänane ühisloome annab neile täiesti uue kaalu rahvusvahelisel tasandil. Tugevad partnerlussuhted aitavad katsetada uute teemadega, arendada žanre, mida seni piirkonnas vähem viljeldi, ning anda ruumi uutele häältel, kes julgevad rääkida lugusid teise nurga alt.

Samuti on selgelt näha, et koostöö aitab tuua kaasa uusi tehnoloogilisi lahendusi, nagu rohelised võttemeetodid ja digitaalne levitamine. Kultuurid ei sula üheks, vaid kõlavad üksteise kõrval; filmid ei kaota oma rahvuslikku isikupära, vaid muutuvad mitmekihilisemaks ja jõulisemaks. Iga ühine filmiprojekt on kui sillutatud tee järgmistele loojatele, kes saavad turvalises ruumis eksperimenteerida, õppida ja kasvada.

Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!