Kas tead, kui suur roll on suunatulel igapäevases liikluses?

Mis on suunatuled ja miks need loodi?

Suunatuled on sõidukile paigaldatud vilkuvad tuled, mis annavad teistele liiklejatele märku kavatsusest muuta suunda – olgu selleks pööramine, reavahetus või isegi möödasõit. Esimesed mehhaanilised suunamärguandjad ilmusid juba 1900. aastate alguses, kuid elektriliste suunatulede standardiseerimine algas 1930ndatel. Tänapäevaks on neist saanud kohustuslik osa igast liiklusvahendist.

Tänapäeval on suunatuled enamasti oranži värvi, paiknevad auto ees ja taga ning aktiveeritakse roolil oleva kangi abil. Lihtne süsteem, mis võimaldab juhil oma kavatsusi selgelt edastada. Nii lihtne, et paljud juhid unustavad selle tähtsuse.

Miks on suunatule kasutamine nii oluline?

Eesti liiklusseadus ütleb selgelt: iga manööver, mis võib mõjutada teisi liiklejaid, peab olema märgatav. Suunatule mittekasutamine ei ole lihtsalt viisakuse puudumine – see võib olla ohtlik ja seadusevastane. Mõelgem hetkeks, mis juhtub, kui juht ei kasuta suunatuld:

• Taga liikuv juht ei oska oodata aeglustumist ja võib tekkida tagant otsasõit.
• Jalakäija ei saa aru, kas on ohutu teed ületada.
• Jalgrattur või mootorrattur võib sattuda sõiduki pimenurka teadmata, et auto hakkab pöörama.
• Reavahetuse ajal võib kahe sõiduki tee ohtlikult ristuda, sest ükski ei saa teise kavatsustest aru.

Kõik need olukorrad tulenevad lihtsast asjast – info puudumisest. Suunatuled on kommunikatsioonivahend. Ja liikluses, nagu ka elus, on selge suhtlus kõige olulisem.

Tavalised vead, mida juhid teevad

Üks suurimaid probleeme ei ole mitte suunatule puudumine, vaid selle valel ajal või vales kohas kasutamine. Levinumad vead:

1. Liiga hiline märguanne. Kui suunatuli lülitatakse sisse alles siis, kui pöördega juba alustatakse, ei ole teistel liiklejatel aega reageerida.
2. Unustatakse välja lülitada. Mõned autod lülitavad suunatule välja automaatselt, kuid mitte kõik. Pidevalt vilkuv tuli võib segadusse ajada.
3. Suunatuli parkimisel või ringristmikul. Paljud ei tea, kuidas suunatulesid õigesti kasutada keerulisemates olukordades, näiteks ringteel lahkumisel või parkimiskohale tagurdamisel.
4. Suunatule üldse mitte kasutamine. Seda kohtab kahjuks iga päev – juhid, kes vahetavad rida, pööravad või isegi pargivad, ilma et nad suunatuld aktiveeriksid. Kas see on kiirustamine, hooletus või teadlik valik – lõpptulemus võib olla sama: liiklusõnnetus.

Suunatule kasutamise kultuur – kuidas eestlased paistavad silma?

Uuringud ja liiklusstatistika näitavad, et Eestis on suunatulede kasutamise tase paranenud, kuid siiski on arenguruumi. Linnades, kus liiklus on tihedam ja iga sekund loeb, kipuvad juhid suunatule kasutamist eirama. Maapiirkondades, kus teid jagatakse harvem, jääb see vahel mugavusest tegemata.

Siiski on näha positiivseid muutusi – nooremad juhid, kellel on liiklusteooria värskelt meeles, kasutavad suunatulesid sagedamini. Samuti aitavad kaasa ohutust rõhutavad kampaaniad ja karmim kontroll.

Uuemad tehnoloogiad aitavad, aga ei asenda juhti

Paljud tänapäeva autod on varustatud elektrooniliste abimeestega: automaatsed suunatule välja lülitid, pimenurga jälgimissüsteemid, reavahetuse abid ja palju muud. Kuid ükski süsteem ei saa asendada juhi teadlikku käitumist.

Oluline on mõista, et suunatuled ei ole lihtsalt tehniline lisavarustus – need on liikluskeele tähtis osa. Kui juht ei kasuta neid, ei saa teised osalejad tema kavatsusi ennustada, ükskõik kui uus ja nutikas auto ka poleks.

Suunatuled jalgratturite ja teiste liiklejate vaatenurgast

Autojuhi vaatevinklist tundub suunatule kasutamine enesestmõistetav. Kuid vaadake seda olukorda jalakäija, jalgratturi või tõukerattaga liikleja silmade läbi. Nemad ei kuule mootori pöördeid ega näe rooli liikumist – nende jaoks on suunatuli ainus märguanne, et auto kavatseb suunda muuta.

See on eriti oluline ülekäiguradade ja ristmike läheduses, kus teised liiklejad sõltuvad täielikult juhi nähtavatest signaalidest. Seetõttu on hea suunatule kasutamise kultuur oluline mitte ainult autojuhtide, vaid kõigi liiklejate turvalisuse seisukohalt.

Lihtsad sammud paremaks harjumuseks

Kui soovid ise anda panuse ohutumasse liikluskultuuri, alusta järgmistest sammudest:

• Kasuta suunatuld alati, kui muudad liikumissuunda – isegi siis, kui tundub, et kedagi pole ümber.
• Lülita suunatuli sisse aegsasti, mitte viimasel hetkel.
• Ära looda teiste eeldustele – parem anna selge signaal.
• Jälgi liiklust ka pärast suunatule sisselülitamist – märguanne ei taga automaatselt õigust manöövrile.
• Õpeta ka nooremale põlvkonnale eeskujuga, et suunatuli ei ole valikuline.