Eramaja ventilatsioon: kuidas tagada tervislik õhk?

Halva sisekliima ja siseruumide ebakvaliteetse õhu põhjustatavad tervisemured on tihtipeale alahinnatud ja ka aladiagnoositud. Ometi tulenevad mitmed astmaatilised ja allergilised haigusi just nimelt puudulikust õhuvahetusest meie kodudes.

Kuidas seda ennetada ja tagada kodus tervislik õhk?

Mida varem, seda parem

Mõistagi on lihtsam rajada ventilatsioonisüsteem kohe hoone ehitamise käigus, sest siis saab selle juba projekteerimisfaasis ära planeerida ja hilisem väljaehitamine käib kalkuleeritud projekti alusel. Veidi keerulisem, aga õnneks kaugeltki mitte võimatu, on ehitada ventilatsioonisüsteem valmis hoonesse. Ka see on täiesti tehtav, olgu või sooviks rajada vanemasse eramajja soojustagastusega ventilatsioon.

Polegi vahet, kas on tegu planeerimisjärgus või juba olemasoleva eramajaga, mõlemal juhul tuleb enne sobiva lahenduse välja valimist teostada arvutusi ja mõõtmisi, tutvuda hoone kütteseadmete, soojapidavuse, avatäidete ja muude tehniliste detailidega, et leida just antud eramusse sobiva spetsifikatsiooni ja võimsusega lahendus.

Esmalt tuleb vaadata, et õhuvahetus oleks hoone mahtu silmas pidades piisav. Õigesti dimensioneeritud ventilatsioon tagab ühtlase õhu vahetumise kogu hoones mõistliku aja jooksul ilma, et majas tuleks värskest õhust puudu. Samas peab jälgima ka seda, et võimas ventilatsioonisüsteem ei juhiks hoonest soojaks köetud õhku liiga palju välja ega viiks küttekulutusi üles.

Õhk puhtaks!

Eramu mahule ja omadustele sobivalt timmitud soojustagastusega ventilatsioon viib tolmu, õhus leiduvad peenosakesed, allergeenid ja ebameeldivad lõhnad toast välja ilma, et toast välja juhitav saastunud õhk ja väljast sisse liikuv värske õhk omavahel otseselt kokku puutuks. Seejuures annab välja liikuv soe õhk soojusvahetis ära kuni 80% oma soojusest ja kütab ülesse väljast sisse liikuva õhu. Tulemuseks on väiksemad kütteenergiakulud ja ühtlasem temperatuur kõigis ruumides.

Lisaks ei teki soojustagastusega ventilatsiooniga eramus sissepuhke avade läheduses jahedat tuuletõmbe tunnet ega sellest tulenevat ohtu külmetuseks.

Loomulikult on kõikides tänapäevastele standarditele vastavates ventilatsiooniseadmetes ka filtrid, mis õhus ringlevad peenosakesed, lemmikloomade karvad, õietolmu ja muud õhukvaliteeti rikkuvad osakesed kenasti kinni püüavad.

Äärmused pole head

Lisaks puhtale ja ühtlasele temperatuurile on tervisliku siseõhu üheks määravaks osaks ka õhuniiskus.

Ebapiisava õhuvahetusega ruumides tekib liigne niiskus, mis loob soodsa pinnase hallitusseentele. Lisaks sellele, et mõned hallituse liigid, nagu näiteks majavamm, on hävitava mõjuga hoone konstruktsioonidele, on mitmedki hallitusseente eosed inimese tervisele väga ohtlikud. Iseäranis tundlikud on hallitusseente eostega organismi sattuvate mükotoksiinide suhtes astmaatikud, allergikud ja nõrga immuunsüsteemiga inimesed.

Skaala teise otsa jääb liiga kuiv õhk, mis tekib toas enamasti talvel, kui kütmine kuivatab siseõhku ning ka väljast sisse tulev värske ja jahe õhk on madala niiskusesisaldusega. Ülemäära kuiv õhk kuivatab limaskesti ning viib alla unekvaliteedi. Ei ole ju meeldiv ärgata tundega, et pea on paks ja nina kinni.

Liialt kuiva toaõhku aitab ennetada niiskustagastusega ventilatsioonisüsteem, mis sarnaselt soojustagastusega püüab kinni elutegevusest tekkinud õhuniiskuse ja suunab selle kontrollitud mahus koos sissejuhitava värske õhuga majja tagasi.

Nagu iga tehniline süsteem, vajab ka ventilatsioon regulaarselt hooldust. Hoolduse käigus tuleks kindlasti vahetada filtrid, puhastada ventilatsiooniavad ja –torud, et oleks tagatud vaba ja puhas õhu liikumine nii siseneval kui ka väljuval suunal. Regulaarne ventilatsiooniseadmete kontroll ja hooldus tagavad kodus hea ja tervisliku sisekliima pikkadeks aastateks.